Võrgu suhtluse eripärad

Jaga enda teadmisi

Tihti küsitakse IT asjus minu käest nõu, olgu selleks riistvara, programmi vms asja jaoks. Leian end ka mõttes küsimas, kas tean või pean uurima kuna tänapäeva uuenemise kiirus on niivõrd kiire, et olulisem on juba teada, kus infot saab mitte, et tean kõike, olen "selgelt nägija" ja olen kursis kõigega kuna programme ja riistvara on palju, et peaaegu võimatu on kõike teada (liigne info on samuti ajule koormav). Eriti on mul endal kokkupuudet kui mõni tuttav tahab soetada uut arvutit või töö ja vaba aja veetmiseks otsib virtuaalseid võimalusi. Kohati raskem on minu enda lihasmälus olevate klaviatuuri kombinatsioonide edastamine teistele lihtsuse jaoks, kuna kipun eksima vahest, neid öeldes. Ise arvuti taga olles tuleb vajutamine automaatselt, vaid vajaduse peale mõtlemisega ning lihasmälu juba toimetab minu eest. Kõlab nagu tänapäeval igapäevaste (lihtsamate) tegevuste automatiseerimine. Tänapäeval on tuntuks saanud väljend "guugeldamine", mis on lihtsamal põhjusel juhiste otsimine, kuidas toimetada või infot saada. Tihti kuulen inimesi abi otsivat, kuidas Eesti.ee keskkonnas vajalikku infot saab või kuidas digilugu.ee keskkonnas saab tõendit taotleda (koroona pass). Eesti.ee keskonnas on infot, mis jookseb registrite andmebaasidest kokku (haridus ja juhiloa info). Vajaka on jäänud info jagamine, mis nõuab keskkonnaga tutvumist, kuna "sealt saab infot on väga üldine juhis". (eesti.ee) keskkonnast saab infot ja riigiga suhelda asjade ajamiseks (elukoha muutumise teatamiseks), kuid seal orienteerumine vajab eelnevat uurimist. Öeldakse, et info on lihtsasti kättesaadav, kuid pean tõdema, et inimesed, kes keskkonda ei tunne, esitavad koheselt küsimuse "Nii, olen sisseloginud, mis ja kuhu edasi". Ehmatuslik võib kasutajale lisa veebibrauseri akna avanemine, kus edasi toimetada. Neid olukordi leiab iga netis saada oleva teenuse puhul. Enda imestuseks olen just vanematelt 40+ aastastelt saanud küsimusi, kuidas neti panga kaudu tellida uut pangakaarti ja seejärel teha aktiveerimise toimingud. Ei saa ka mainimata jätta rakenduste kasutamise, kus rakenduse telefoni laadides esmajärgus õpin rakenduses ka ise orienteeruma- muidu ei oska ma isegi aidata juhendamisel- väärt tähelepanu on segaduslikud viited, kus ja leida enda jaoks vajalik et näiteks seadistada nuti kella. 

Olen kohanud ka eestlaste tuntust välismaal "OO, sa oled eestlane, palun aita, mul on arvutiga/telefoniga abi vaja. Ehk välismaalastele on jäänud Eesti reklaamist "IT-riik" mulje, et kõik eestlased oskavad arvutitega ja nuti seadmetega toimetada ja probleemidele lahenduse leida. Olen isegi kogenud abi otsimist andmebaasi üles seadistamisel ja konfigureerimisel, mis tegelikkuses nõuab spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi, et seda kiiremalt ja organiseeritult teha. Võimalik on ka "guugeldada",  seda saab teha- nõuab aega ja mugavus tsoonist välja tulemist (sõltuvalt andmebaasist).

Õnneks on interneti foorumites üleval ka küsimustele soovitused ja juhised, näitena arendajatele ja koodi kirjutajatele stackoverflow. Foorumid on laialdased huvi gruppide põhised igapäeva tegemiste jaoks, vabaaja-hobide info jagamiseks. Tasub ka mainida isiklikke blogisi, kus jagatakse nippe elu lihtsamaks tegemiseks või asjade ja seadmete ostmisteks, mis on nüüd juba levinud facebooki gruppides nõu küsimiseks ja arutlemiseks (facebookis finantsvabadus grupp) ja samuti teisiti teatud (elustiili blogid).