Litsensid ja õigus 2

 

Litsensi valik, copyleft valikuga?

Avatud lähtekoodiga programmid on IT inimestele teada nii open source (tänap) ja formaalsemalt "copyleft " on tarkvara versioon, mis on avatud ja seda on (õigus) muuta. 

(Digital commons https://digitalcommons.law.uw.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1074&context=faculty-articles 16.03.22)

Avatud litsensi paremaks seletamiseks, selgitan selle sisu.

Avatud litsents- luba, millega autor teose kasutajale õiguse teostada oma isiklikke ja varalisi õigusi.

Vaba litsensi valikul tuleb arvestada nii autorit kui ühte osapoolt ja teiseks osapooleks/osapoolteks on kasutajad ning koodi muutjad (arendajad/"häkkerid"). Kõige tuntumaks avatuks litsensiks nimetatakse Creative commons, tuleb arvestada, et sisulitsensiga kaasnevad teatud piirnagud. Litsensis on kirjas ka alam pealkirjad, mille tähendust tuleb meeles pidada nt Attribution, mis tähendab kohustust viidata teose autori poolt määratud viisil. Noncommercial- teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel.

(Hariduskeskus, https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autorioigus/litsentsid.html 16.03.22)

Lähemalt Copyleft litsensist.

Copyleft annab järgnevaid õigusi, mida saab kasutada hariduslikul eesmärgil ning ka enda kasuks.

* Vabdus programmi käivitada nii nagu ise soovin, ükskõik millisel eesmärgil- Programmi võib kasutada enda soovitud eesmärgil

* Vabdus õppida, kuidas programm töötab, teha koodis muudatusi et see minu enda soovide järgi töötaks- programmi koodi võib õppida ja muuta vastavalt enda soovile, et see teenindaks kasutjat, kasutaja soovitud eesmärgil.

*Vabdus jagada koopiaid, aitamaks teisi- Programmi koopiaid võib jagada, et aidata teistel saavutada enda eesmärke, kuid tuleb silmas pidada, et see ei oleks kaubanduslik eesmärk.

*Vabadus jagada enda modifitseerituid koopiad teistele- Lubab jagada enda muudetud koodi teistele, eelkõige oletan, et ideede jagamiseks.

( Küberaed https://thecybergarden.com/the-concept-of-copyleft-in-open-source-software-licensing/ 11.03.22)

Copyleft tagab, et igasugune  katse organisatsiooni/ firma poolt avatud lähtekoodi kasutada kaubanduslikul eesmärgil ei oleks võimalik.

Copyleft litsents tagab,järgmistele kasutajatele, et tarkvara arendus tiimidel on ebaseaduslik hoida allika raamatukogu konfidentsiaalsena kui tarkvara avalikustatakse.

(Synk https://snyk.io/learn/what-is-copyleft-license/ 14.03.22)

NB! Copyleft litsensi kasutamine "häkkerite" poolt- tahe kontrollida, mida nende koodiga tehakse, kuidas muudetakse. 

Kuidas Copyleft kasutab õigusi õnnestumiseks avatud tarkvara refromimisel

*1. Unencumbered Redistribution- Härra Stallman on öelnud, et  ei ole vastuolu tarkvara koopiate ja tarkvara enda müümise vahel, "Vaba" viitab vabadusele, mitte hinnale. Litsents kaitseb vabdust levitamiseks, kas hinna või tasu eest.

*2. Source Code Form. Lähtekood, peab olema kujul, mis on eelistatud arendaja poolt, et vajadusel muudartusi teha koodis. 

*3. Derivative Works.  Litsens peab tagama õiguse, et teha muudatusi ja tuleatada koodi edasiseks.

*4. The Author’s Attribution and Integrity. Avatud koodi litsents nõuab, et autor oleks teatud koodi osa puhul viidatud.

*5. No Warranties. Litsents peab tagama, et tarkvara oleks seisus "nagu ta on" , ilma garantiita programmi toimimisele ja mitte rikkumisele arvetades kolmanda osapoole õigusi. 

*6. Self-Perpetuating License Terms.  Tarkvaraga seotud õigused peavad kehtima kõigile, kellele on tarkvara levitatud. 

*7. Non-Discriminatory. Litsents ei tohis eristada indiviide ega gruppi. Lisaks, ei tohi keelata tarkvara kasutamist teatud alal või ettevõtmisel.

*8. Non-Contamination. Litsens ei tohi seada piiranguid teistele tarkvaradele, millega see seotud on. 

(https://digitalcommons.law.uw.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1074&context=faculty-articles)

Kokkuvõtvalt saan aru, et Copyleft klausel annab võimalusi ise koodi modifitseerida ja jagada seda. Piiranguks on tasu küsimine või isegi ärilisel eesmärgil selle kasutamine, kuigi selle kontrollimine on aja küsimuseks tarkvara kasutamisel ja avatud koodi puhul on näha kui koodi on muudetud. Eelkõige on mõeldud litsents ühiskondlikuks kasutamiseks, mitte tulu saamiseks, selle äriline kasutamine kokkulepe ja moraalsete põhimõtete rikkumine. Pooldan, et hariduslikul õppe-eesmärgil on kood avatud ja võimaldab õppimist arendaja enda arendamiseks ja ideede genereerimiseks. Kuna koostöö on ajurünnaku võti, kus alguses tühjast lauast võib märksõnade pakkumisest väga hea idee ning lahendused tekkida siis arvan, et heal eesmärgil võib olla lubatud koodi muutmine tarkvara parendusteks. Kui keegi otsutab koodi enda jaoks muuta siis on tal voli seda teha, kuid mitte suurema kasutajaskonna mõjutamiseks, vältimaks sündmust, kus koodi muudetakse ja see oluliselt muudab tarkvara toimist halvemaks, kuniks kasutaja frustatsioonini.