Eesti infoühiskonna arengukava realiseerumise tulemused

 

Eesti on infoühiskonna teemas saavutanud rahuvusvahelise eestkõnelja positsiooni. Samal ajal on kehtestanud mõõdetavad tulemid, mida on soovitud saavutada, kuid kõigile e-teenuste kättesaadavuse  tulemuse saavutamiseks läheb veel aega, kuna areng ei ole nii kiire kui on püstitatud eesmärk.

Kõige enam realiseerunund visoonipunkt- Eestkõneleja positsioon rahvusvaheliselt, koos tootlikusest tuleneva nutikate lahenduste eksportijana. Eesti startup ettevõtted kaasavad investoritelt suuri summasi endi äri ja teenuse arendamiseks. Ärimaailma keeles saavutus, nimega "Unicorn", kes saavutab firma väärtuse 1 mld piiri nagu viimase näitena tegi seda Veriff(https://startup.postimees.ee/7439559/veriff-kaasab-investoritelt-100-miljonit-ja-touseb-miljardiettevotteks). Veriffi pakutav isiku tuvastus teenus on omalaadne, kuid vägagi vajalik identiteedi tõestamiseks kuna identiteedi vargused on sagedased ja seda ära kasutades kahju tekitamine isikutele finants kahjuna on sõltuvalt juhtumist, ränk. Senine saavutus on riikide suurem reguleerimine info turbe ja isiku andmete kaitsel, nõuded e-teenuste kasutamisel kasutajale nii teenuse tarbimisest kui ka õiguslikkest faktoritest lähtuvalt (kasutaja vastutus teenuse tarbimisel ja kasutaja andmete töötlemine).

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt: On tehniline pool IKT võimaluste kasutamiseks, mille arendamiseks ja parendamiseks läheb endiselt kauem aega kui arvatud. 

-Kiire interneti viimine igasse majapidamisse on  täidetud vaid osaliselt. Tasuta interneti tarbimine, mis on rohkem oletatvasti mõeldud asutuste wifi võrgu ühenduse saavutamisel mõeldud. Tarbimine on tasuline ja lepingu põhine, mis on sõlmitud teenuse operaatoriga. Tasuta interneti mõiste kui selline on kättesaadav vaid kohvikutes ja ka asutustes pakutava võrku ühendamisena (eelkõige suurlinnad), kuid ühenduse kvaliteet ei pruugi rahulda kasutamiseks vajadust sõltuvalt asukohast ja situatsioonist, kas bussis või kohvikus kuna Tallinna ei saa üldiselt võtta kui mujal Eestis pole tase ning kättesaadavus sama rahuldavaks tarbimiseks. Tasub ka mainida, et suurematest asulatest väljas poole (ääre alad ja maakohad) ei ole sama taseme ühendusega kui on suuremad asulad. Pean ka vajalikkuks mainida teenuse tarbimise ressursi nõudlikkust (30Mbit/s ja suurema nõudlust), ehk andmeside vajadust, mis on asjaajamiseks vajalik, kõrge ressursi nõudlikkuse rahuldamiseks üldises pildis madalama elatus tasemega ja maapiirkondades inimestel puudub võimekus. Teenuse pakkuja võib küll paketis sisalduva hinna põhjal pakkuda rahuldavat andmeside võimekust ent kas see, mis tarbija vajalikul hetkel kätte saab on reaalselt vajadust rahuldav? Olles näinud, kuidas inimestele pakutakse koolitusi koroona olukorras video platvormide läbi ja platvormi andmeside kiiruse ja stabiilsuse nõuded ei ole vastavuses igapäevase kasutaja lepinguga. Muidugi võiks väita, et ajutine lahendus oleks koolitusel osalejate ajutine ressursi juurde küsimine teenuse operaatorilt, kuid see nõuab jällegi finants poole planeerimist ja on ebamugavust valmistav. Mainida tasub ka inimeste kasutuses olevaid seadmeid ja suures osas teadmatust tehnilisest poolest ja seetõttu ka kõrvalmõjust ( 2019 aasta juhtum https://www.err.ee/924038/pealtnagija-arhitektid-avastasid-riigihangete-e-lahenduses-tobeda-vea). Valguskaabli abil võimekuse parandamine on samuti takerdunud "Viimase miili" rajamisse, kus lõplik osa, ehk reaalselt ühendamine on vajaka jäänud kuna pole võrgu opertaatoritele tasuv ja sõltumata valimis lubadustest pole reaalne vahendeid eraldada. MKM analüüsi hinnangul on see tingitud turutõrkest, mille tagajärjel puudub sideettevõtte jaoks äriline tasuvus. (https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf   lk 6)

Esimene kõige tõsisem viitamine e-lahenduste tarbimiseks, nii tööks kui ka õppimiseks on koroona esimene laine, mille tagajärjel suurenes interneti mahu kasutamine (Digitark  https://digitark.ee/kaardid-naitavad-kuidas-on-kriis-mojutanud-mobiilse-interneti-tarbimist/) näha on suurenenud interneti tarbimist suuremates asulates.